Mariidnamusea
Mariidnamusea lea Ruoŧa našuvnnalaš musea gos čájehit Ruoŧa mearamiliteara historjjá. Musea lea čáppa birrasis mearragáttis sullos Stumholmen Karlskronas. Sullo lea historjjálaš sullo.
Museas lea vejolaš geahččat gelddolaš ja miellagiddevaš čájáhusaid, oaidnit modeallaid 1700 logus, fitnat čáhcevuolfatnasis ja návddašit dan čáppa muorrafiguvrra čoakkáldaga.
Sullii 300 000 olbmo fitnet Mariidnamuseas jahkásaččat ja sullii bealli dain leat olgoriikkalaš guossit.
Diehtu gussiide
Rabasáiggit
- Eanet diehtu rabasáiggiid birra (eaŋgalasgillii)
Hattit
- Eanet diehtu hattiid birra (eaŋgalasgillii)
Mariidnamusea lea ruđahis musea.
Mariidnamusea lea 1 b. Juovlamánu 2022 rájis ruđahis musea. Dat mearkkaša ahte don váldouvssas, gávppis ja restoráŋŋas fertet máksit koarttain dahje swishain.
Ná gávnnat Mariidnamuseai
Mariidnamusea lea Stumholmen nammasaš sullos, beare 10 minuvtta Karlskrona guovddážis eret.
Vácci
Jus don vuolggát Stortorgetis čuovo de Kyrkogatan, dievá vulos luksa. Raste Drottninggatan ja joatkke vázzit Kyrkogatan dassážii go ollet šaldái. Šalddi nuppe bealde lea Stumholmen. Joatkke njuolga ovddos maŋŋel šalddi ja de don ollet Mariidnamuseai. Musea lea das gurut bealde.
Bussiin ja togain
Jus boađát bussiin dahje togain Karlskrona mátkeguovddážii de lea álkimus vázzit kájas Östra Hamngatan mielde. Go ollet šaldái mii manná Stumholmenii de don joatkkát rastá ja de njuolga ovddos. Karlskrona mátkeguovddážis váldá sullii 20 minuvtta vázzit museai.
Biillain
Jus don boađát biillain E22:is de don vuoját mohtorjohtolatgeainnu Karlkrona guovddáža guvlui. Mohkas gurut guvlui guossehámmanis ja vuoje Östra Hamngatanii. Čuovo de šilttaid Mariidnamusea parkeremii. Parkeremis don váccát luksa ja de ollet šaldái mii manná Stumholmenii. Joatkke šalddi rastá ja de don ollet hede Mariidnamuseai, mii lea gurut bealde.
Parkeren
Stumholmenis ii oaččo vuodjit biillain, muhto doaibmahehttejuvvon olbmuide lea parkeren olggobealde musea váldouvssa. Mariidnamuseas leat parkerensajit Sparregårdenis, mii lea Stumholmen šalddi lahka. Dan parkeremis lea parkerendivat. Drottninggatan rájis leat geaidnošilttat. Don oasttát du bileahtta ovtta dain bileahttaautomáhtain mat leat doppe parkerensajis.
Beasatlašvuohta
Sadji ja heaisa
Mariidnamusea huksehus lea viiddis ja doppe leat heaissat daid guokte gerddiid gaskkas.
Dikšunlanjat ja hivssegat leat heivejuvvon gussiide geat geavahit juvlastuoluid, permobiillaid, vázzinjorriid dahje eará veahkkeneavvuid.
Restoráŋŋa Skeppsgossen lea váldouvssa gearddis ja olbmot geat leat doaibmahehttejuvvon besset bures dohko. Restoráŋŋas lea stuora sadji lihkkat ja sirdit. Beavddit doibmet bures ovttas juvlastuoluiguin.
Juvlastuolut ja eará veahkkeneavvut
Museas leat guokte juvlastuolu. Lea vejolaš luoikat juvlastuoluid, muhto daid ii mana várret. Juvlastuolut eai leat govddit go 60 sentimehtera.
Musea auditorias lea gullan veahkkeneavvu sidjiide, geas lea lossa gullu ja gullanapparáhta.
Ráddjejuvvon beasatlašvuohta
Čáhcevuolfanashállas (Ubåtshallen) lea čáhcevuolfanas Neptun ja das lea ráddjejuvvon beasatlašvuohta, ii govddit go 60 sentimehtera.
Bremön, Västervik ja Jarramas leat museafatnasat ja dain fatnasiin lea máŋgga báikkiin ráddjejuvvon beasatlašvuohta. Dat mearkkaša ahte dohko ii beasa mánávávnnain, juvlastuoluin dahje eará veahkkeneavvuiguin.
Áittis, gos borjjasfatnasat ja stuora fatnasat leat, doppe lea dássitmeahttun láhtti ja dat mielddisbuktá ahte olbmot, geat leat doaibmahehttejuvvon ja olbmot geas leat juvlastuolut, sidjiide lea váttis beassat dohko.
Mánát ja bearaš
Mariidnamuseas leat aktivitehtat sihke mánáide ja ráves olbmuide! Ane čalmmiin fanasbeatnaga Pricken. Son čájeha gos leat erenoamáš somás áššit mánáide.
Mánát ovttas rávesolbmuin sáhttet Sjömansverkstadenis oassálastit sierra pedagogalaš aktivitehtaide. Mearra fáttat leat vuolggasajit daid aktiviteahtaide ja lea buorre mánáide gaskkal 6 ja 12 jagi. Knopbodenis don sáhtát oahppat máŋgga sierralágan čuolmmaid- dat lea sihke somá ja anihahtti! Lea maiddái váttis. Dunders däck lea báiki gos leat olu hástalusat ja stoahkanvejolašvuođat. Stoahkanšilju soahpá mánáide máŋgga agiin ja birrasa inspirašuvdna leat biergasat mat leat fatnasiin. Báiki gos fantasiija eallá.
Joavkkut
Nanne musea vásáhusa ja várre oahpisteami! Go musea lea rabas de lea vejolaš várret oahpistemiid 50 olbmuide. Várre joavkku oahpisteami unnimus guokte vahku ovdagihtii.
Museagávpi
Museagávppis don sáhtát oastit ruovttuávdnasiid, liigeávdnasiid, duhkorasaid, nautalaš ja militearahistorjjálaš girjjálašvuođa. Dáppe leat maid čáppagirjjálašvuođa girjjit mánáide ja ráves olbmuide. Gávppis leat olu diŋggat ja diŋggain leat sierra haddedásit. Diŋggain lea oktavuohta museai ja mearra fáddii.
Mariidnamusea lea oassi birasfápmosan eiseválddis ja musea geahččala álot gávdnat bistevaš biergasiid mas lea buorre kvaliteahta. Museagávppis leat seammá rabasáiggit go Mariidnamuseas.
Restoráŋŋa
Restoráŋŋa Skeppsgossen lea váldouvssa gearddis ja restoráŋŋas oaidná museafatnasiid ja Stumholmena historjjálaš birrasa.
Restoráŋŋa fállá lunša, saláhtta ja nu gohččojuvvon beaivvibiebmu. Mánáid biebmu lea heivehuvvon mánáide ja lea maid hálbbit. Lea maid vejolaš gáfestallat dahje borrat lákcajieŋa min fiinna olgoguossoheamis.